Kui 2008. a augustis tuli Tartus müüki korraga 4 korterit, mis kõik asusid 1930ndatel ehitatud kortermajas Ülejõel, oli kindel soov üks neist soetada. Juba kuulutuse rohketest piltidest luges välja, et tegemist on hästi hoitud ning rohekete säilinud ajastukohaste detailidega korteritega, mille eelmine omanik ei olnud õnneks võtnud vaevaks plastikakendega "kaunistada". Nimelt oli minu korterisoetamise kindlaks tingimuseks, et saaksin omal käel rohkesti restaureerida (s.h kindlasti ka aknaid). Lisaks olid majas ja korterites säilinud algupärased välis- ja siseuksed, käepidemed, ahjud, põrandad, pliidid, trepid jms. Ka aed oli nelja korteriga majale paraja suurusega.
Kohapeal mõjus esimese asjana võluvalt koridori maalitud seinad ja elegantne betoonist trepp. Sel ajal, kui maakleri saatel majast esmamuljed kujunesid, broneeriti telefoni teel juba esimene korter. See tegi üsna ärevaks ja sundis kiiremini ringi vaatama. Selgus, et broneeritud korter oligi selle maja parim. Aga kuna minu silmis paremuselt teine korter oli veel alles, siis sündis kohapeal ka otsus see broneerida. Niivõrd võluv oli see kogu kompleks stiilipuhtast 30ndate funktsionalistlike sugemetega kortermajast (projekteerija Tartu üks tolleaja viljakamaid ehitusinsenere Fromhold Kangro, tuntud küll pigem Karlova puitmajade projektide autorina); kompaktsest abihoonest, mille mahukatele puukuuridele lisandus ka ümara metallahjuga töötuba ja algupärase inventariga pesuköök; õunapuu aiast koos romantilise aiamajaga, mis ilmselt samuti elumajaga ühel ajal ehitati lastele mängimiseks.
Abihoone (vasemal puurkuurid, paremal sissepääsud töötuppa ja pesukööki) eraldab majandushoovi selle tagusest viljapuuaiast.
Rohelusse uppunud tagaaed koos laste mängumajaga.
Nüüd jäi veel ametlikud toimetused teha ja kauaoodatud "isetegemine" sai alata.
No comments:
Post a Comment